Sunday 23 June 2013

SEIC LOKE FEIRA ST. ANTONIO iha JARDIN BORJA MOTAEL



Ministeriu Komersiu, Industri no Ambiente liuhosi Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa loke feira produtu lokál ne’ebé hala’o iha Jardin Borja da Costa, organiza husi Sekretaria Industria no Kooperativa liuhosi Diresaun Nasionál Industria, hahu loron 14 to’o 22 fulan Juñu tinan ne’e.
Iha abertura ba feira ne’e, Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira, husu Igreja atu koopera nafatin ba dezenvolvimentu iha setór ekonomia hodi eradika mukit iha nasaun Timor-Leste. Tuir nia, dezenvolvimentu kontinua ejize entidade hotu nia envolvimentu, tanba prosesu dezenvolvimentu sai nuudar luta ne’ebé sei nunka iha rohan.
Iha feira ne’e, SEIC mós motiva industria kiik sira mantein produtu lokál orgánika hodi kompete iha merkadu nasionál no internasionál. Tanba produtu argánika sai hanesan produtu númeru ida iha mundu,tan ninia kualidade natural.
“Ita-nia produtu orgánika sai nuudar produtu primadona. Ita tenke hatudu katak ita mós bele”. SEIC Nino hateten. “Tanba ne’e ha’u espera katak ita-nia serbisu hamutuk bele lori rezultadu di’ak.”
Tuir komisaun organizadora eventu refere,Caitanno da Costa Freitas hateten, hanfoin padroeru St. Antonio vizita sarani estasaun 12 iha Dili hodi fila hikas ba Akademika PNTL, liuhosi serbisu hamutuk ho MCIA- SEIC realiza mós eventu ne’e, ho objetivu atu fó motivasaun ba sarani sira iha vida spiritual no mós ekonomia.
Entretantu parte Igreja mós apresia ho realizasaun feira ne’ebé organiza hamutuk ho Governu liuhosi MCIA – SEIC ne’ebé fó apoiu maka’as ba realizasaun eventu ne’e.
Tuir diretór Diresaun Nasionál Industria  António da Costa hateten, eventu ida ne’e importante atu envolve mós partisipasaun industria kiik sira hodi promove industria kiik sira no produtu husi sira hanesan Grupu human husi Liquiça, artezenatu husi Baucau no Tais husi Lospalos.
Eventu ne’e nuudar eventu premeiru ne’ebé governu ho igreja koopera hodi promove indutria kiik sira ne’ebé iha hodi iha biban atu partisipa hodi hetan koñese husi konsumidór nasionál no mós internasionál.

SEIC Ensera Treinamentu Industria Nu’u Kulit

Industria TIMOLI

Ministériu Komersiu Industria no Ambiente liuhosi Sekretária Estadu Industria no Kooperativa apoia ona treinamentu loron sanu-resin-rua (04-15 Juñu 2013) ba ema nain-15 iha Industria Timoli, Lospalos, kona-ba teknika industrializa nu’u kulit nuudar sasan ne’ebé la folin sai folin.

SEIC suporta ona makina dulas nu’u-kulit no dulas mina-nu’u ba Industria Timoli hodi produz mina-nu’u no halo nu’u-kulit hodi sai utíl, liuliu, ba komunidade sira iha Lospalos no mós ba povu nasaun ne’e tomak.  Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira iha serimonia enseramentu insiste formadu sira atu kontinua haburas kriativadade iha industria kiik ne’e, hodi hahu kontribui ba nasaun nia dezenvolvimentu ekonomia. Tanba, tuir nia, dezenvolvimentu iha nasaun ne’e so bele la’o, kuandu timoroan tomak iha espíritu kriatividade, inisiativa no inovativa ne’ebé maka’as tebtebes.    

Liutan, iha ninia intervensaun, SEIC Nino fo-hanoin ba treinadu sira katak governu sei kontinua apoiu no akompaña aktividade ida ne’e to’o rezulta produsaun ne’ebé di’ak liu. Tanba Kintu Governu Konstitusionál liuhosi MCIA – SEIC hakarak atu iha tinan ne’e bele iha ona aktividade industria sira ne’ebé hamosu produtu di’ak liu. Tanba mós, Governu agora hakarak atu hetan rezeita naun-petrolifeiru hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál, la depende de’it ba reseita petrolifeiru. Tuir dadaus ne’ebé iha reseita naun petrolifeiru kuaze 21% inklui mós husi industria kiik no empreza kooperativa sira ne’ebé eziste.   

Alein ne’e, diretór Industria Timoli Joanico Jeronimo haktuir, kompañia Timoli durante ne’e produz mina nuu (virgin coconut oil) ne’ebé uza hodi halo sabaun no hetan mós merkadu internasionál balun. Treinamentu ne’e tanba iha esperiénsia ne’ebé hetan iha nasaun viziñu Indonezia. No ho espritu kriatividade, nia hakarak tranforma esperiénsia ne’e ba maluk timoroan sira iha distritu refere, hodi kontribui di’ak liu ba nasaun nia dezenvolvimentu ekonomia. Nia mós apresia tebtebes ho MCIA-SEIC nia tulun hodi realiza treinamentu durante loron sanulu-resia-rua ne’e. 

Iha srimonia enseramentu ne’e, treinadu sira demonstra mós teknika produz nu’u kulit ne’ebé sira aprende durante loron hirak ne’e. Treinadu sira mós agradese tebtebes apoiu ida ne’e, tanba bele fó ona koñesimentu no fahe esperiénsia di’ak ba sira liuhosi diretór Timoli.