Wednesday 19 February 2014

SEIK Sensibiliza Membru F-FDTL ba Kriasaun Kooperativa

Baukau– Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Filipus  Nino Pereira sente orgulluwainhira desimina informasaun kona-ba kriasaun kooperativa ba membru F-FDTL – komponente terestre premeira batallaun Baukau (14/02).


“Ne’e orgullu boot dala ida tan ba iha MCIA mai hamutuk iha ita boot sira-nia leet, hodi halo sensibilizasaun ba kriasaun kooperativa, liuhosi tanente Alberto, ba to’o ona iha MCIA atu apoiu informasaun ba kriasaun kooperativa. Iha nasaun barak hatudu tiha ona katak Forsa sira mós bele iha asosiasaun. Iha konstitusaun mós fo dalan ba kooperativa nuudar komponente importante ida ba prosesu dezenvolvimentu ekonomiku.” 

Segundu Komandante Komponente Tereste Premeira Batallaun Baukau A. P. Santos  emprisionadu ho sensibilizasaun kriasaun kooperativa kreditu ba membru F-FDTL iha Baukau tanba nune’e bele kontribui di’ak liu ba iha dezenvolvimentu ekonomiku iha Nasaun Timor-Leste. “Sektor privadu sai hanesan parseiru ba prosesu dezenvolvimentu, tanba ne’e ami fo ami nia apoiu tomak ba iha Ekselénsia Sr. Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa  atu haree ba kriasaun kooperativa iha komponente tereste.”Segundu Komandante ne’e hatete. 
 
Sekretáriu Estadu mós liutan ne’e hateten, Timor-Leste nia dependénsia ba reseita petrolifeira sein porsentu (100%) maske iha mós rekursu ezistente balun ne’ebé seida’uk esplora no seida’uk utiliza ba dezenvolimentu nasionál. Tanba ne’e, Estadu liuhosi Kintu Governu Konstitusionál ida ne’e hatuur kedas ona estrutura ida inklui ba responde nesesidade nasionál. “Iha MCIA ami ta’u kooperativa nuudar estrátejia hodi dezenvolve ekonomia komunitaria. Esforsu tomak ami halo hodi apoiu no fasilita kriasaun setor produtivu  hodi sira bele dezenvolve an di’ak liu. Iha periodu ukun Governu ne’e tau prioridade a’as ba kooperativa hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku.” Hateten tan. 
 
Tanba ne’e SEIK NINO afirma, ohin loron Timor-Leste mós iha Konfederasaun Kooperativa Nasional, Federasaun Kooperativa no Kooperativa Mikro sira. Se harii tan ida husi mebru F-FDTL  duni sei kontribui ba buat ne’ebe nasaun nesesita. Maske nune’e, ita labele haree de’it ba iha kuantidade maibe mós presiza kualidade. Atu bele iha kualidade jestór kooperativa sira tenke hetan kapasitasaun, treinamentu atu bele hatene no konese jestaun ba kooperativa no atu kooperativa bele la’o di’ak. Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente indentifika ona produtu substituente ba produtu importasaun sira ne’ebé Timor-Leste bele produs rasik ona. Nune’e Governu bele redus ona produtu importasaun atu povu Timor la bele hela ho mentalidade nuudar nasaun konsumidór iha mundu. (***)

Tuesday 18 February 2014

MKIA Diskute Ho Komunidade Manatutu Operasaun Indústria Masin Balak

Ministru Komérsiu Indústria no Ambiente(MKIA)António da Conceicão (einkoordenasaun ministeriál), Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Nino Pereira hamutuk ho Sekretáriu Estadu Desentralizasaun Administrativa Tomas Cabral hala’o sorumutu ho komunidade Manatutu (13/02) kona-ba operasaun indústria masin iha Balak, ne’ebé sei iha hela faze preparasaun operasionál. Ministru MKIA António da Conceicão iha nia intervensaun afirma ba Kompañia Balak Salt katak Governu presiza kompañia toma responsabilidade masimu no iha vontade maka’as atu esplora lalais rekursu masin iha Manatutu. Tanba Governu hatuur ona iha polítika atu substutui produtu masin ne’ebé importa husi nasaun seluk.
 
“Ha’u iha debate Orsamentu Jerál Estadu halo tiha ona promesa polítika ba buat tolu; Akua, Kafé Masin. Atu nune’e ita bele substitui ona produtu balun ne’ebé ita rasik mós bele halo, hodi ita bele redus dada’uk dependénsia ba produtu importasaun.” Antóniohateten. Liutan Ministru hatete, se empreza balak salt maka demora bebeik produsaun masin, Governu sei halo intervensaun hodi hahu lalais operasaun indústria masin liuhosi kriasaun empreza estatál, atu masin iha Balak bele ona benefisia povu iha Timor-Leste liu-liu komunidade sira iha Distritu Manatutu. Intervensaun ne’e lasignifika Governu halakon tiha funsaun setór privada ba dezenvolvimentu nasionál maibé atu kria hela kondisaun liuhosi faze ida (empreza estatál) hafoin ne’e bele faan ona ba empreza hodi sai ona nuudar empreza privada. 
 
“Se empreza la bele, Governu sei halo sai empreza estatál hodi funsiona operasaun  indústria masin Balak. Depois kuandu empreza bele ona maka privatiza tiha, signifika faan fali ba investidor sira.” Hateten tan. Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Nino Pereira iha mós biban ne’e afirma, Governu Timor-Leste tau ona prioridade atu ba esplora rekursu ida ne’e, tuir orientasaun Premeiru Minustru Xanana Gusmão, katak di’ak liu ita hahú book dada’uk indústria ba nesesidade bázika sira hodi nune’e ita bele substitui ona produtu nesesidade bázika sira ne’ebé importadu husi nasaun seluk.
 
Tanba ne’e maka MCIA liuhosi Sekretária Estadu Indústria no Kooperativa ein kooperasaun ho Governu Indonézia liuhosi Pt. Garam hodi fó tulun ita ba iha teknika operasionál produsaun masin iha Timor-Leste. Pt. Garam mai ona iha Timor-Leste iha 20 Setembru 2013 hodi halo estudu badak ida ba industrializasaun masin hahu husi Ulmera Likisa, Sulilaran Atabae, Balak Manatutu no mós Laga Baukau. “Iha sira-nia estdu badak ida ne’e identifika ona masin Balak kualidade di’ak liu. Tanba ne’e sira prontu fó asisténsia téknika ba indústria masin iha Balak tuir Nota Protokolu ne’ebé asina ona entre Governu Timor-Leste ho Pt. Garam.”  SEIK hatete. 
 
Sekretáriu Estadu Desentralizasaun Administrativa Tomas Cabral ne’ebé partisipa iha sorumutu ne’e emerje mós katak, tuir polítika Governu ba programa desentralizasaun administrativa ne’ebé ita koñese ho naran munisipiu mai mós ho nia rekezitu sira. Signifika presiza haree ba indústria saida maka distritu ida iha, pelusmenus tenke iha fabrika boot tolu, entaun Manatutu bele priense ona rekezitu kuandu fabrika masin la’o.
Administradór Distritu  Manatutu Aleixo Soares, mós husu empreza atu hahu ona operazionaliza indústria masin Balak tanba importante tebes ba iha dezenvolvimentu nasionál liu-liu iha Manatutu. Tanba fabrika ne’e boot ne’ebé bele fornese kampu traballu ba Manatutu oan sira ne’ebé seida’uk iha serbisu. Masin Balak mós la’ós de’it bele sirkula iha Timor-Leste maibé kuandu nia kapasidade produsaun boot no kualidade di’ak bele ona eksporta ba rai seluk ne’ebé presiza masin.

Hatan ba kestaun sira ne’e, Diretór Empreza Balak SaltJoão Alves esplika, empreza hahu ona halo operasaun ba terenu hanesan uza eskavadór suru no ke’e irigasaun be’e tasi ka prosesu kanalizasaun bee tasi. Empreza mós lakon ona osan besik 12 miliaun ba preprasaun sira-ne’e. Maibé kompañia sei presiza buat balun hanesan ekipamentu uza ba iha prosesamentu masin no mós presiza instala eletrisidade ba iha fatin fabrika para utuliza ba iha prosesamentu masin.(***)

SEIK NINO Ensera Seminariu formasaun Kooperativa Kreditu Agrikula

Sekretáriu Estadu Indústria no kooperativa Filipus Nino Pereira iha loron 15 Fevereiru foin lalais, ensera seminariu formasaun no mós fó pose ba estrutura Kooperativa Kreditu Agrikula iha Suku Goulolo, Subdistritu Letefoho, Distritu Ermera, ne’ebé apoiu husi CUFA (Credit Union Fundation of Australia), ne’ebé hahú iha loron 14 fevereiru 2014. “Formasaun importante tebes ba kooperativista sira tanba kooperativa atu iha kualidade no sustentabilidade presiza iha koñesimentu di’ak husi membru ka jerente kooperativa sira. Kooperativa sobele la’o di’ak bainhira nia jestor sira bele ona hatene halo jestaun, no evita diskonfiansa iha kooperativa.” SEIK Nino hateten.
 
Liutan Sekretáriu Estadu akresenta, kooperativa hanesan organizasaun sosiál ida ne’ebé halibur komunidade kbiit la’ek sira hodi bele tulun malu iha sira-nia moris. Kooperativa la’ós hanesan banku sira ne’ebé só buka lukru de’it ba nia nain maibé kooperativa hanesan organizasaun ka asosiasaun ekonomika ida ne’ebé ho karákter sosiál. Konstitusaun RDTL mós temi kona-ba asosisaun sira inklui kooperativa nuudar asosiasaun ekonomika ne’ebé aplikável no ideál ba dezenvolvimentu ekonómiku komunitáriu iha Timor-Leste. Prezeidente Federasaun Kooperativa Kreditu Hanai Malu Elisario Pereira iha nia palestra hateten, ohin loron kooperativa kreditu iha Timor-Leste hahu iha kbiit atu bele hakat ba oin. Maibé la signifika kooperativa eziste sein iha obstakulu sira ka problema iha sosiedade kooperativista sempre iha, maske nune’e kooperativa kontinua no nafatin moris husi ninia aktividade sira ka ladepende ba apoiu ruma husi Organizasaun estatál sira. 
 
“Maibé Kooperativa só presiza atu Governu kria kondisaun ba sira la’ós depende totálmente ba organizasaun estadu nian sira. Tanba kooperativa tenke moris autosustentavel ne’ebé tenke hakbiit ho edukasaun, solidariedade, autosufisiente no kriatividade sosiál.” Elesario hateten. Tuir elisario, kreatividade sosiál importante ba kooperativa tanba kooperativa moris duni husi kreaitividade sira sosiedade nian. Tan ne’e, Federasaun Hanai Malu tau prioridademós ba kreatividade sosiál nuudar prioridade ida tan husi tolu (Edukasaun, Solidariedade no Autosufisiensia) ne’ebé  sai ona prinsipiu no misaun atu dezenvolve kooperativa iha Timor-Leste.
 
Alein ne’e prezidente Kooperativa Kreditu Agrikula Alberto do Rego Pereira hateten mós katak, Kooperativa Kreditu Agrikuloa kleur ona moris hamutuk ho koomunidade sira hahu iha tinan 2003, mai husi grupu agrikultór sira ne’ebé halibur malu hodi serbisu hamutuk no tulun malu bainhira iha susar. Maske moris kleur ona, kooperativa Kreditu Agrikula nafatin nesesita Governu hodi kria kondisaun ba kooperativa sira, atu kooperativa ne’ebé eziste ona bele hakat ba oin ho dia’k liu tan. (***)

SEIK NINO , KOOPERATIVA BELE KRIA JUSTISA EKONÓMIKA

Ainaro-prezidente RADIFU tara tais ba SEIK Nino Pereira iha Premeira Asemblei Jerál (08/02).


Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Filipus Nino Pereira iha  (08/02) Asembleia Jerál Kooperativa Rai Di’ak ba Futuru (RADIFU) sita, Kooperativa hanesan setór importante ne’ebé inklui mós iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál, ne’ebé konsidera kooperativa hanesan modelu ne’ebé aplikavel ba iha dezenvolvimentu ekonomiku nasionál, ne’ebé fi’ar katak bele kria justisa ekonómika ba nasaun ida ne’e, tanba kooperativa moris no buras hamutuk ho komunidade.  

Sekretáriu Estadu liutan ne’e hateten, Governu ho planu ne’ebé traxa ona tau prioridadea’as hodi buka dezenvolve kooperativa atu povu ne’ebé inklui an iha kooperativa bele partisipa di’ak liu iha prosesu dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste. Tanba ne’e, Governu sempre propoen iha Orsamentu Jerál Estadu atribuisaun fundu trensferénsia públika ba iha Sekretária Estadu Indústria no Kooperativa, hodi haforsa kooperativa sira ne’ebé eziste bele moris ba bebe’ik. “Tanba kooperativa mosu ho nia atendimentu ne’ebé hanesan. Ita hakarak orienta ita-nia kooperativa sai autosufisiente, no nakloke ba komunidade hotu, tanba kooperativa harii la’ós de’it ba ema ida maibé mós ba ema hotu ne’ebé iha inisitiva atu envolve an iha kooperativa.” Sekretáriu Estadu hateten.

 
Adjuntu Administradór Ainaru Francisco Barros iha abertura hateten, ita-nia nasaun henasan foin moris maibé ita-nia Governu iha esforsu maka’asdezenvolve ita-nia nasaun hodi fo folin ba jerasaun sira iha futuru mai. Nune’e ita tenke prepra an hodi asumi repsosabilidade ba dezenvolvimentu ita-nia rain hodi hakbiit jerasaun foun atu sira bele asumi hikas responsabilidade hodi dezenovlve nasaun iha futuru . “Ita tenke prepra an hodi haree ba ita rai nia dezenvovimentu. Tenke raididi’ak (kooperativa) hodi bele susesu iha futuru, susesu la’ós ba ita de’it maibé mós ba iha futuru mai. Ita tenke dezenvolve ona povu oinsa bele sai ona hanesan nasaun seluk. Ita hakarak dezenvove an tenke hamate mós inflasaun. Dala ruma komunidade sira faan sasan ho presu a’as, la tuir estandarte ne’ebé iha, dalaruma laiha lei ka regulamentu atu haree ba presu justu, tanba sasan folin ne’ebé sa’e no tanba lakon kontrola husi governu.” Barros Americo Ramos, prezidente Kooperativa Kreditu ne’e, esplika, kooperativa RADIFU iha ona membru hamutuk 124 maibé kooperativa kontinua nakloke ba ema hotu atu envolve. Kooperativa ne’e mós seida’uk iha fasilidade ne’ebé sufisiente hodi atende mombru sira. 
 
“RADIFU sei enfrenta hela problema barak hanesan jestaun, no fasilidade. RADIFU mós presiza iha kapasitasaun ka treinamentu espesífiku iha área jestaun atu bele lori kooperativa ba oin ho di’ak.” Americo informa. Liutan Americo husu Governu tau atensaun ba kooperativa sira ne’ebé eziste, inklui mós RADIFU ne’ebé sei frajíl bele iha kbiit atu kontinua moris no ekstende tan ba komunidade sira seluk. Americo hato’o kestaun ne’e perante membru RADIFU, estudante, membru polisia, membru F-FDTL, no autoridade lokál sira ne’ebé partisipa iha asembleia jerál ne’e.