Thursday 1 August 2013

SEIC halo Visita ba Koperativa Kreditu Tritungal no Wisuda Guna Raharja

Iha loron tuir fali (29/07) Sekretáriu Estadu ho nia ekipa halo mós estudu komparativu iha kooperativa kreditu tritunggal iha Dalung – Kuta, no iha mós Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja, iha Gunung Agung, Denpasar Bali. Iha aprezentasaun jestór Kooperativa Kreditu Tritungal hateten, kooperativa tritunggal mós enfrenta esperiénsia moruk bainhira harii. Tanba iha momentu ne’ebá, fundadór no jerente kooperativa sira hala’o de’it ho sistema manuál no laiha osan ne’ebé natoon atu fó empresta ba membru sira. Maibé hafoin kooperativa iha osan natoon no hahu jere di’ak, komunidade mós komesa interese atu envolve an nuudar membru ba kooperativa ne’e. 
SEIC foto hamutuk ho koperativa WISUDA GUNA RAHARJA

Atu kooperativa nafatin eziste no hakat ba oin presiza iha jestaun no atendimentu ne’ebé di’ak ba membru sira, hodi komunidade sira bele iha konfiansa ba institutu kooperativa sira. Tanba kooperativa tenke fó espíritu prosperu ba membru sira liu-liu kooperativa tenke iha fundu ne’ebé prontu atu fó empresta ba membru sira. Kooperativa Kreditu Tritunggal iha fundu hamutuk Rp 2.500. 000.000. Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja iha membru hamutuk nain-2.810 no iha fundu agora hamutuk Rp 50,5 miliar.

“Osan ne’e presiza jere di’ak atu membru sira nafatin iha esperansa no konfiansa ba kooperativa nuudar sira mós nain ba kooperativa.” Jestór kooperativa hateten.
Jestór Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja Y. Gede Sutmasa iha aprezentasaun hateten, Kooperativa nia manager iha indonezia tenke sertifika nasionalmente tuir kritéria  ne’ebé iha.  Kooperativa ne’e la depende ba Governu iha aspeitu finanseiru, tanba kooperativa nia moris iha membru hotu nia liman. Maske kooperativa premeiru iha de’it osan natoon maibé la’o nafatin ho independente.
“Iha nia istória, ami monu bebeik, ami esforsu nafatin – hamriik hakat nafatin ho kbiit rasik”. Gede hateten. “Ami hala’o serbisu ho kooperativa ho sistema eskluzivu. Ami envolve de’it ema katólika.”
 
SEIC tara Tais ba Maneger koperativa Kreditu TRITUNGGAL
Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira iha biban ne’e, hateten, ida ne’e hanesan inisiu serbisu hamutuk nian. Ba oin, Timor-Leste presiza hetan transferénsia matenek iha área kooperativa, atu nune’e, kooperativa iha Timor-Leste bele kontinua dezenvolve. Estudu komparativu ne’e buka atu rekolla referénsia sira ba dezenvolvimentu kooperativa kreditu iha Timor-Leste. Iha Timor-Leste kooperativa moris dependente tebtebs, tanba Governu iha atensaun maka’as ba kooperativa. Tanba Governu iha politika atu redus dependénsia ba setór petrolifeiru iha dezenvolvimentu ekonomia nasionál. 

“Setór Kooperativa importante tebes, tanba ami fiar iha tempu ruma mina no gas sei hotu”. SEIK Nino hateten. “hanesan membru Governu ami kontinua preokupa dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste”. Ekipa estudu komparativu konsiste ema hamutuk nain-21 ne’ebé mai husi diresaun nasionál ne’ebé tutela ba iha Sekretária Estadu Industria no Kooperativa. Estudu komparativu la’o di’ak no hetan esperiénsia barak nuudar referénsia ba dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste.

Wednesday 31 July 2013

Kompañia Masin Surabaya Prontu Transfere Matenek ba Timor-Leste

Assina MoU entre MCIA ho PT. Garam (Persero)


Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa iha 26/07 asina Nota Atendimentu ho Kompañia Masin iha Surabaya Indonesia hodi hametin serbisu hamutuk iha área produsaun masin liu-liu transferénsia matenek ba timoroan sira iha Timor-Leste. Transferénsia matenek sei hala’o liuhosi kapasitasaun no treinamentu sira ne’ebé sei lori fasilitadór mai hosi kompañia masin ne’e rasik no kompañia sei sai nuudar konsultante ba industria masin iha Timor-Leste.  

Iha diskursu Diretór Jerál Kompañia Masin (PT. Garam Surabaya) Yulian Lintang, afirma, tanba masin hanesan substansia ne’ebé importante tebtebes, nune’e, kompañia masin Surabaya liuhosi asina nota atendimentu ne’e, sei transfere esperiénsia no siénsia sira ne’ebé iha ba Nasaun maluk Timor Lorosa’e. 
 
          “Ami hein katak iha tempu badak bele iha kontratu husi Timor-Leste iha asisténsia téknika no serbisu hamutuk hodi produz masin iha Timor-Leste.” Yulian hateten.
Molok realiza produsaun masin iha Timor-Leste, parte kompañia masin Surabaya sei halo halo estudu viabilidade hodi haree kondisaun área industria masin ne’ebé Timor-Leste hakarak halo. Estudu ne’e sei haree liu área nia luan, temperatura, kualidade masin, traballadór, totál komunidade, no mós finansiál.    

           “Ami sei haruka ami-nia ekipa estudu viabilidade ba uluk hodi kria estudu viabilidade, atu nune’e estudu ne’e bele la’o ho di’ak”. Diretór ne’e hateten tan. 
Sekretáriu Estadu Nino Pereiru iha nia diskursu hateten mós katak, Timor-Leste haree industria masin iha prespetiva ne’ebé di’ak, tanba iha área masin ne’ebé luan, hanesan Manatutu no mós Atabae. Tanba ne’e, fila hikas mai hanesan rezultadu husi diskusaun entre Governu Timor-Leste ho Kompañia Masin Surabay fulan hirak liu ba. No ida ne’e hanesan onra boot ba ami atu kontinua hametin relasaun serbisu hamutuk ho kompañia masin Surabaya. 
 
DG. Leovigildo do Santos & DJ. PT. Garam Yulian Lintang asina nota atendimentu (26/07/2013)
“Masin nuudar produtu ida ne’ebé nunka bele troka. Ami-nia kapasidade ne’ebé la natoon liu-liu rekursu umanu, sai nuudar bareira ba produsaun masin iha Timor-Leste. Tanba ne’e, ami fila ba ami-nia belun tuan, nuudar ami-nia mestre iha industria masin, tanba ami-nia fasilidade liu-liu makina operasionál sira ne’ebé la iha.” SEIK Nino hateten.
Nota atendimentu Diretór Jerál Industria no Kooperativa Leovigildo do Santos maka asina, akompaña Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira iha Kantór Sentrál Kompañia Masin Surabaya. Hafoin asina tiha nota atendimentu, Sekretáriu Estadu hamutuk ho nia ekipa akompañia husi parte kompañia masin Subaraya, lori ba vizita área industria masin iha Madura. 
SEIC akompañia husi Diretór Produsaun no Téknika PT. Garam
Iha Madura, Sekretáriu Estadu akompañia aprezentasaun Diretór Produsaun no Téknika M. Zainal Alim, kona-ba prosesu produz masin no oinsá produtu masin bele iha kualidade di’ak. Hafoin aprezentasaun SEIK Nino hetan konvida atu haree direita área industria masin iha Madura ne’e. Madura hanesan illla ne’ebé produz masin 20 % ba iha nesesidade iha nasaun Indonezia. Área industria masin iha Madura ho nia luan 1.215,867 Ha, sai  hanesan área ida ne’ebé  produz masin barak liu iha Indonezia. Kapasidade produsaun kada fulan bele to’o 70 – 80 tonelada.

HAMETIN KONFIANSA LIU HOSI ATENDIMENTU, LORI KOOPERATIVA BA OIN

Kooperativa bele moris ho buras kuandu knaar atendimentu ba membru kooperativa hamosu konfiansa no esperansa atu bele moris ba oin ho di’ak.


Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira ho nia ekipa estudu komparativu hasoru malu ho jerente institutu Kooperativa Kreditu Kubu Gunung, Tegaljaya, Denpasar, Bali (28/07), hodi halo estudu komparativu iha área kooperativa kreditu. Iha biban ne’ebá, Prezidente Kooperativa Kreditu Kubu Gunung Leonardus I. Wayan Sujadi iha nia diskursu hateten, Kooperativa Kreditu iha Indonezia barak maka eziste maibé la iha atendimentu di’ak, ikus mai, membru kooperativa barak lakon konfiansa no rezulta institutu kooperativa la eziste. Tanba ne’e, kooperativa atu nafatin eziste tenke hadi’ak atendimentu ka serbisu kooperativa hodi komunidade bele fiar institutu kooperativa. 

Wayan Sujadi afirma mós, Kooperativa Kreditu Kubu Gunung eziste to’o ohin loron, tanba jestaun no atendimentu ne’ebé di’ak, ne’ebé rezulta membru no komunidade fiar metin. Ikus mai kooperativa ne’e bele sai boot no to’o ohin loron uza serbisu informasaun online. Atu nune’e, bele fasilita membru sira iha serbisu informasaun no fasilita atendimentu membru sira ho di’ak. Kooperativa ne’e iha membru ativu hamutuk nain – 3.922 no iha fundu hamutuk Rp 124.521.358.237.

Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira iha vizita ne’e, informa, Timor-Leste iha kooperativa kreditu hamutuk 52 ona maibé entre sira ne’e seidauk iha membru ho volume boot hanesan kooperativa kreditu Kubu Gunung. Tanba de’it jestaun no atendimentu ba membru kooperativa maka seida’ukbele hamosu konfiansa, liu-liukapasidade ba jestaun, infra-estrutura, no finanseiru ne’ebé sai hanesan bareira ba dezenvolvimentu kooperativa iha nasaun Timor-Leste. Ho nune’e, estudu komparativu ne’e hodi sai nuudar referénsia ba dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste. 
SEIC foto hamutuk ho Jestor Koperativa Kreditu KUBU GUNUNG

Alein ne’e, Sekretáriu Estadu husu mós kooperativa kreditu Kubu Gunung bele sai nuudar fasilitadór iha futuru, hodi kapasita timoroan sira iha área kooperativa, atu kooperativa iha Timor-Leste bele dezenvolve ho di’ak. Tanba problema prinsipál ba kooperativa maka edukasaun liu-liu iha jestaun.