Thursday 6 February 2014

Monitoriza Empreza Produsaun Akua Iha Timor-Leste



Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Nino Pereira hamutuk ho Sekretáriu Estadu Meu Ambiente Nominando Buras hala’o aproximanasaun ba empreza industriál be’e akua sira, ho objetivu hatene besik liu kualidade, kapasidade produsaun no mós problema ne’ebé empreza sira enfrenta iha merkadu, no buka hatene kapasidade produsaun husi empreza hodi hataan ba polítika redusaun importasaun be’e akua ne’ebé Governu sei hahu. Iha sorumutu badak, nain ba kompañia Gota Nilton Gusmão Santos esplika, empreza Gota seida’uk bele responde polítika Governu nian ba redusaun importasaun be’e akua tanba produtu timoroan sira nian seida’uk domina iha merkadu lokál ka nasionál sira iha Timor-Leste, relasiona ho kapasidade produsaun ne’ebé sei ho eskala kiik tebes. 
 
Maibé hanesan timoroan, Nilton mós iha vontade boot atu kontribui ba redusaun empregu no hamenus importasaun be’e akua iha Timor-Leste liuhosi ninia investimentu privadu ne’e. Tuir nia, kapasidade produsaun emreza Gota sei ekstende maibé konforme kapasidade empreza, tanba susar ba empreza atu hetan trablladór profesionál timoroan sira iha knaar refereno presiza tebes apoiu husi Governu hodi haree ba kapasidade produsaun no mós kualidade aku’a refere. 

Akua Gota, Nilton esplika, hetan teste kualidade tuir padraun internasionál ne’ebé Organizasaun Saude Mundiál (OSM/WHO) aplika, ne’ebé prova katak Gota hanesan akua produsaun ne’ebé ho kualidade di’ ak  no rekomenda ona bele konsumu.
“Hanoin katak ita prontu ona atu kompete iha merkadu, Gota iha kualidade tuir padraun Organizasaun Saude Mundiál. Nune’e, espera katak loron ida ita sei hahu halakon importasaun be’e akua, bele liu hosi polítika hasa’e taxa ba importasaun be’e akua, tanba ita mós iha ona produsaun be’e akua”. Nilton esplika (Delta, 17/01).  

Sekretariu Estadu Nino Pereira iha vizita ne’e, esplika, Governu Timor-Leste sei aplika polítika hasa’e taxa importasaun be’e akua, hodi redus kapasidade importasaun no mós halakon depedensia timoroan sira ba importasaun. Tanba ne’e, Governu liuhosi Sekretaria Estadu Industria no Kooperativa hahu identifika ona problema ne’ebé empreza produsaun akua sira enfrenta, hodi bele hetan apoiu liu-liu hasa’e kapasidade produsaun, atu ba futuru, bele  ona produtu timoroan nian domina iha merkadu nasionál. Tanba loloos akua la presiza importa mai Timor-Leste, basá be’e mós iha Timor-Leste eziste. Sekretariu Estadu, ne’ebé akompaña husi xefe Gabinete Apolo Justino França, asesór Augusto Junior Trindade, Diretór Industria no Bens Konsumu Fernando Lobato, no Diretór Indústria Transformadora, Atonónio da Costa hala’o mós vizita ba empreza produsaun be’e akua sira seluk  -Ti Water iha Fomentu, no H2O iha Manleuna. (R)

Governu Prioritiza Kooperativa iha Timor-Leste


Lospalos - José Monteiro, Apolo França da Silva, Cesaltino Carvalho no Carolino dos Santos bainhira loke asembleia jerál membru kooperativa FINI( Foto Roger-MO-SEIK).


Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa liuhosi nia Xefe Gabinete  Apolo França da Silva no Asesór Cesaltino Carvalho partisipa Asembleia Jerál Membru Kooperativa Fuan Ida Neon Ida (FINI), Lospalos, 27 Janeiru 2014 foin lalais, hodi observa direita obstakúlu no progresu ba iha kooperativa produsaun ne’e. Kooperativa Fini hanesan kooperativa ne’ebé nia aktividade kobre produsaun  sabaun ijiéne no negósiu, ne’ebé iha tinan 2003 hetan treinamentu husi Alliance for Medical Care in East Timor (AFMET). Organizasaun ne’e harii husi Governu Japaun ho objetivu atu fó tulun ba Governu Timor-Leste iha área saude komunitária.
 

Hafoin hetan treinamentu husi organizasaun refere, Governu Timor-Leste liuhosi Sekretária Estadu Indústria no Kooperativa iha tinan 2013 fó mós asisténsian 2000,00 USD ba iha kooperativa ne’e, liuhosi orsamentu subvensaunpúblika ne’ebé Estadu aloka ba iha Minsitériu Komérsiu Indústria no Ambiente, hodi fó kbiit ba kooperativa kontinua hala’o nia aktividade. “Governu Timor-Leste iha periódu governasaun ne’e ta’u prioridade a’as ba iha setór kooperativa, hatudu iha estrutura Kintu Governu Konstitusionál, estabelese mós Sekretária Estadu Indústria no Kooperativa ne’ebé tutela ba iha Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente.”Apolo hateten. “MCIA iha komitmentu atu promove duni Kooperativa iha Timor-Leste, kooperativa hahu moris ona, kooperativa hanesan modelu ideálba dezenvolve ekonomia familia, tanba ne’e ami mai atu haree oinsá Asembleia Jerál Membru FINI iha tinan ne’e.Ita tau prioridade ba kooperativa sira iha Timor – Leste hodi sira bele muda situasaun moris povu nian iha Timor-Leste. ”


Iha tinan 2014, Estadu aloka mós biliaun ida ba ministériu ne’e hodi kontinua hakbiit kooperativa sira ne’ebé eziste. Tan ne’e, xefe gabinete husu kooperativa sira atu aproveita biban hodi asesu ba fundu ne’e. Maibé la’ós atu kria mentalidade dependente ba iha Estadu tanba kooperativa tenke moris husi sira –nia aktividade rasik. Ho razaun sira-ne’e, Sekretária Estadu Indutria no Kooperativa kontinua fo atensaun liuhosi koopera ho autoridade lokál hanesan xefe suku no administrador, atu sira maka sai autór prinsipál ba akompañamentu, monitorizasaun no avalisaun ba progresu no movimentu kooperativa sira iha Distritu ida-idak ne’ebé sira haknaar an ba.


Reprezentante Administradór Lospalos José Monteiru apela mós ba membru kooperativa FINI atu lori kooperativa ba oin, maibé membru sira tenke aprende sai lider di’ak para lori kooperativa ba oin, se la aprende sai lider di’ak nunka lori kooperativa ba oin. “Tenke hatudu duni katak ita boot sira fuan ida neon ida, muda ema hotu ne’ebe halibur iha kooperativa ne’e sai ida de’it.” José hateten.
 

Nia kontinua, ema harii koooperativa ne’e atu hadia moris, moris ne’e atu sai di’ak. Tanba kait ba polítika Governu liuhosi MKIA-SEIK hakarak promove kooperativa, liuhosi subsidiu ba kooperativa sira, maibé la bele kria mentalidade depedente ba subsidiu, depois bele implika ba dezafirma ezistensia kooperativa sira ihaTimor Leste. Tanba Kooperativa tenke Berdiri di Atas Kaki Sendiri. Esperiénsia mós hatudu tiha ona katak kuandu Credit Union sira iha tempu Indonézia hetan subsidiu husi Governu, depois kuandu Governu la  fo tan subsidiu, sira mate. 


Prezidente Kooperativa FINI Carolino dos Santos esplika, ohin loron kooperativa iha ona reseita hamutuk 29, 249.48 USD mai husi aktividade sira kooperativa nian hanesan produsaun sabaun no negósiu. Maske nune’e Kooperativa la soi kbiit atu haka’at liu situasaun sira hanesan distribuisaun produtu ba merkadu, asesu informasaun, no kapasitasaun. Tanba situasaun sira ne’e implika ba iha aktividade negósiu, jestaun, no dezenvolvimentu kooperativa sira iha Timor-Leste. Maske kooperativa FINI iha mehi atu hala’o nia aktividade produsaun ida integradu, ne’ebé tenke iha toos materia prima rasik ne’ebé maka halo husi membru sira, tenke iha pakoteamentu ne’ebé kualidade, no seguransa ba produsaun hodi asigura kualidade produsaun. Maibé presiza tulun hosi Governu liuhosi instánsia sira hanesan Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente, Ministériu Saude no Ministériu Agrikulura no Peska ba problema ne’ebé enfrenta. (MO-SEIK)

SEIK APOIA KOMPUTADOR NO SEMENTE BA KOMUNIDADE ILIOMAR


Kainliu- Administradór Iliomar Luis Fernandes simu ekipamentu husi Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira (foto/rozer)


Lospalos - Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Nino Pereira iha Kinta (30/01) entrega komputadór, printer ba kooperativa CU iha Kainliu no semente saka 50 hodi rekonstroe kapela iha Suku Ailebere, Iliomar, Lospalos. Iha serumutu ho membru kooperativa CU, Sekretáriu Estadu ba komunidade sira hatete, kooperativa hanesan asosiasaun sosiál ida ne’ebé kooperativu ka serbisu hamutuk hodi atinji prosperiedade sosiál no ekonómika. 
 

Tanba ne’e, Governu liuhosi Sekretaria Estadu Indústria no Kooperativa tane a’as tebes interese dezenvolvimentu nasionál liuhosi apoiu no hakbiit instánsia kooperativa sira ne’ebé eziste, atu sira bele kontinua holaparte iha prosesu hadi’a moris nuudar sidadaun iha nasaun ida. “Ha’u mai fali lori hikas resposta ida husi promesa ne’ebé ha’u halo tiha ona iha tinan kotuk, wainhira vizita mai iha kooperativa ne’e.” SEIK Nino hateten. “Apoiu ida ne’e atu fasilita administrasaun iha kooperativa nian, espera katak bele fasilita ita boot sira (kooperativa CU) nia knaar no hodi bele atende di’ak liu membru ka komunidade sira.”
 

Prezidente Kooperativa CU Luis Fernandes apresia tebes apoiu husi Sekretaria Estadu Indústria no Kooperativa tanba fasilita ona sira-nia knaar administrasaun iha kooperativa ne’e hodi liu-liu atende membru sira ne’ebé mai empresta no rai osan iha kooperativa.

Alein entrega komputadór, Sekretariu Estadu mós apoia semente saka 50 ba iha sarani sira iha Suku Ailebere hodi rehabilita kapela ne’ebé a’at kleur ona. Sekretáriu Estadu iha entrevista afirma, apoiu semente saka 50 ne’e, hanesan apoiu sosiál nuudar sarani katólika liu-liu hodi kontinua hametin vida espirituál nuudar sarani kristaun iha suku Ailebere. “Asistensia ne’e la sein porsentu (100%) maibé bele ajuda ona atu hadia kapela ne’ebé kondisaun ladi’ak ona ne’e. Nune’e komunidade bele kontinua hala’o sira-nia aktividade espirituál nian nuudar sarani katólika iha suku ne’e (Ailebere).”SEIK hateten tan.
 

Administradór Iliomar Luis Fernandes, ne’ebé nuudar prezidente kooperativa CU ho komunidade sira iha Ailebere apresia tebes apoiu sosiál ba rehabilitasaun kapela iha Suku Ailebere. Maibé komunidade liuhosi administradór husu Sekretariu Estadu atu apoia mós suku seluk iha Subdistritu iha Distritu Lospalos ne’e. (MO-SEIC)