Wednesday 25 September 2013

Planu Estratéjiku Importante ba Dezenvolvimentu

 
SEIK Nino Pereira loke aktividade formasaun planu Estratéjiku ba funsionáriu sira.
Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Nino Pereira loke aktividade formasaun ba funsionáriu sira Diresaun Nasionál Indústria kona-ba oinsá dezeña manuál Planu Estratéjiku, hodi dezenvolve setór indústria ho efetivu. Iha tempu hanesan,Sekretáriu Estadu hateten, Funsionáriu sira presiza hatene halo planu estratéjiku tuir kondisaun reál Timor-Leste nian hodi haree prioridade saida maka atu atinji iha futuru. 

“Ita presiza halo análize hodi halo Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu setór indústria tuir planu dezenvolvimentu nasionál. Tanba ita hakarak dezenvolve setór indústria ho baze iha agrikula no hakarak dezenvolve setór indústria ho kualidade di’ak no mós produtivu. Maibé presiza iha planu ne’ebé dinámiku, maka planu ne’ebé haan malu ho kondisaun iha ita-nia nasaun ne’e.” Iha Otél Luz Clarita, Lesidere, Dili(16/09), Nino Pereira hateten. 
 
Sekretáriu Estadu emerje funsionáriu kumpri tuir formasaun ne’e to’o remata, hodi bele kompriende kona-ba planu estratéjiku dezenvolvimentu nian. Tanba hanesan ne’e bele ajuda serbisu sinerjikamente ba dezenvolvimentu setór indústria iha Timor-Leste. “Ha’u hanoin workshop ne’e di’ak, tanba nune’e bele halibur hanoin sira hodi oinsá bele dezenvolve ita-nia nasaun.” Hateten tan. 
 
Tanba ne’e, tuir Nino, Timor-Leste presiza asisténsia husi péritu sira hodi transforma matenek ba tékniku sira ne’ebé kualifikadu , ne’ebé iha esperánsa atu hamosu buat ruma ba nasaun. Ho nune’e, bele mós atu transforma komunidade nia hanoin hodi kompriende di’ak kona-ba prosesu industrializasaun. Tanba papél indústria nian ba dezenvolvimentu ekonómiku iha nasaun ne’e hanesan xave motivu ida hodi atinji prosperiedade povu no nasaun nian. “Ita hakarak transforma ita-nia komunidade kompriende saida maka prosesu industrializasaun.” Afirma tan. 
 
Fasilitadór formasaun Drs. Suroso, MM, esplika, formasaun iha biban ne’e sei kondisiona ho funsionáriu sira-nia aktividade no haktuir kondisaun reál iha nasaun ne’e. Formasaun ne’e ho esperánsa ikus katak partisipante sira bainhira remata, pelusmenus, kompriende ona planu estratéjiku dezenvolvimentu nian. Atu liu tiha ne’e, sira bele hatudu iha sira knaar hodi kontribui ba dezenvolvimentu setór indústria iha Timor-Leste.

“Ami mós sei hato’o aprezentasaun ruma oinsá hatudu ba partisipante sira kona-ba teoria ne’ebé adopta iha kriasaun planu estratéjiku. Ami espera katak partisipante sira bainhira remata bele hatene halo ona planu estratéjiku iha Ministériu Komériu Indústria no Ambiente.” Suroso realsa. Maibé Suroso husu atu funsionáriu sira ne’ebé tuir formasaun tenke hasa’e espíritu sinérjiku no kompriende ida-idak nia funsaun iha Ministériu hodi hala’o knaar nuudar serbidór sosiedade nian. “Kriasaun planu estratéjiku ne’ebé koletivu (hamutuk) bele hamosu indikadór ida di’ak no pozetivu tebes.” Hatutan tan.

Diretór Diresaun Nasionál Indústria Transformadora António da Costa informa, formsaun ne’e hala’o atu hakbiit xefe departimentu sira iha Diresaun Nasionál Indústria kona-ba oinsá bele halo planu estratéjiku hodi dezenvolve setór indústria iha Timor-Leste tuir nesesidade ne’ebé iha. “Ami halo atu prepara xefe departementu sira para atu elabora planu estratéjiku dezenvolvimentu setór Indústria.”  António hateten. Liu tan ne’e, António esplika, fasilitadór ne’ebé mai fó formasaun mai husi nasaun indonézia, hamutuk nain-2, maka hanesan Drs. Suroso, MM, no Drs. Ashari, MM. Formasaun sei hala’o durante loron sanulu no iha planu kontinuasaun husi formasaun ne’e iha futuru.

No comments:

Post a Comment