Sunday 19 January 2014

Seik Fahe Informasaun Ba Joventude Interkambiu

Joventude hanesan pilar importante ba dezenvolvimentu nasionál iha nasaun ida. Iha mundu liu-liu nasaun sira avansadu, inisiu dezenvolvimentu kapitál umanu fundamentalmente hahú kedas ba foinsa’e sira,tanba joventude asumi funsaun esensiál ba nasaun nia futuru no sustentablidade ba moris nuudar nasaun. 

Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Filipus Nino Pereira wainhira konvida partisipa iha enseramentu programa interkambiu tinan 2013, ne’ebé hala’o iha Distritu Kovalima, fahe informasaun ba foinsa’e atu bele kompreende no bele koñese kona-ba importansia setór Indústria no Kooperativa. 

Sekretáriu Estadu mós aprezenta polítika dezenvolvimentu setór indústria tuir mapeamentu nasionál ba setór indústria nian iha Timor-Leste, liu-liu oinsá bele dezenvolve indutria kiik no médiu sira. Tuir polítika dezenvolvimentu setór indústria ne’ebé Sekretáriu Estadu informa, sei hahú polítika atu dezenvolve indústria ho nia baze iha agrikultura. Tanba ne’e, dezenvolvimentu setór indústria hanesan prosesu integradu ne’ebé envolve ministériu relavante sira no mós importante, liu-liu, moderniza no mantein sustentabilidade produtu agrikula iha Timor-Leste hodi hahu orienta ba industrializasaun.

            “Aktividade indústria maka transforma poténsia sira-ne’ebé iha, ho uza teknólojia no ema nia kapasidade hodi produz buat foun ida ne’ebé utíl ba ema”. SEIK NINO esplika (12/11/2013).
Setór indústria la’ós transforma de’it produtu sira maibé mós kria empregu ba timoroan sira no estimula aktividade ekonomia la’o di’ak liu tan. Tanba setór indústria hanesan mós xave importante ba dezenvolvimentu ekonómiku nasionál. Nune’e, Governu Timor-Leste fó ona prioridade no komitmentu atu dezenvolve setór ne’e, liuhosi estrutura importante ida iha Governu da5 Konstitusionál, SekretáriaEstaduIndustria no Kooperativane’ebétutelabaMinistériuKomérsiuIndústria no Ambiente.

Sekretariu Estadu liu tan, esplika, atu dezenvolve ekonomia nasaun ne’e presiza mós envolve ema hotu iha prosesu sira, liu-liu oinsá inklui sira iha organizasaun ka instánsia sira hanesan kooperativa. Tanba, nuudar asaun konkreta ida, kooperativa mós hola funsaun importante kontribui ba kresimentu ekonómiku, liu-liu kontribui maka’as ba hadi’ak ekonomia familiar, ka ekonomia komunitária. Tanba ne’e Governu Timor-Leste iha polítika oinsá atu dezenvolve ekonomia komunitaria liuhosi promove setór kooperativa. Nune’e, ema bele hola parte ativa iha prosesu reafirmasaun aktividade ekonomia komunitária hodi fó sentidu ba rezultadu husi objetivu sai nasaun independente.

Iha momente fahe informasaun ida-ne’e, partisipante sira – ne’ebé mesak foinsa’e, antuziastiku hodi hatete sai sira-nia hanoin no hahusuk sira-ne’ebé iha sira-nia hanoin, hodi hakarak hetan informasaun no koñesimentu ba polítika no komitmentu Governu da-5 konstitusionál nian ba dezenvolvimentu setór indústria no kooperativa iha Timor-Leste. 

Jonny Alves, partisipante husi Distritu Manatutu, husu Governu buka hatuur polítika ida ne’ebé bele kria empregu ba joventude sira iha Timor-Leste, la’ós tenke haruka bebeik sai ba liur hanesan Korea Súl, maibé oinsá Governu bele prepara rekursu umanu ka kapasidade joventude sira iha Timor, bele partisipa iha dezenvolvimentu. Tanba Governu Timor-Leste ohin loron prioritiza mós setór Indústria no Kooperativa, signifika konsidera setór rua-ne’e bele garante empregu ba ema barak. Maibé karik timoroan lada’uk preparadu asumi responsabilidade hodi hola-parte iha prosesu dezenvolvimentu liuhosi aktividade industriál no kooperativu sira, serteza husu atensaun atu prepara joventude sira-ne’e.@

No comments:

Post a Comment