Sunday 14 July 2013

Redus Pobreza liu hosi Dezenvolve Setór Kooperativa


Grupo Feto Fronteira, nebe Soru Tais uja kor Naturais
Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira, iha loron 08-10 Jullu 2013, vizita ba Distritu Oekusse hodi haree besik liu Grupu Industria no Kooperativa sira iha Distritu refere. Sekretáriu Estadu hateten katak vizita ne’e atu hametin di’ak liutan koordenasaun no komunikasaun ho Grupu Industria no Kooperativa sira iha baze, tanba kooperativa moris husi komunidade sira. “Ita tenke hadia ita-nia komunikasaun, koordenasaun tanba ida ne’e maka importante atu lori ema ativa partisipa iha dezenvolvimentu nasionál. Problema ne’e maka durante ne’e ita-nia Governu hasoru no inklui mós MCIA-SEIC”. SEIK Nino hateten. “Tanba ne’e, Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa hakarak tenke vizita bebeik mai iha ne’e (Oekusse) hodi haree asaun reál para responde ba dezenvolvimentu industria no kooperativa iha ne’e, no tenke envolve mós ita-nia joven sira ne’ebé abandona, iha prosesu dezenvolvimentu nasionál liu-liu iha Distritu Oekuse”. 
 

Iha nia vizita, SEIK mós informa katak povu Timor-Leste 45% moris iha liña pobreza nia okos (0, 50 sentavu/loron). Tanba ne’e timoroan tomak presiza iha espíritu serbisu maka’as, atu nune’e, bele husik an husi pobreza. Liutan, nia informa,Governu sei kontinua tulun no buka solusaun ba problema ne’ebé povu enfrenta, liuhosi dezenvolve setór kooperativa no industria, hodi hamenus mós depedénsia ba reseita petrolifeiru. Nia mós akresenta katak grupu Industria no Kooperativa 13 tama iha lista subvensaun públika. Nune’e katak oportunidade di’ak ba sira atu dezenvolve sira-nia industria no kooperativa ho di’ak liuhosi orsamentu subvensaun públika ne’ebé sira hetan, tanba Governu tulun sira atu dezenvolve aktividade industria no kooperativa ne’ebé sira hala’o.
 

            “SEIK sei fó apoiu ba Industria no Kooperativa ho termu dudu – dada hodi enkoraja Grupu Industria no Kooperativa sira ne’ebé eziste hela”. Hateten SEIK Nino Pereira. Reprezentante Administradór hateten katak Oekusse nuudar tarjeitu ba implementasaun planu pilotu – master plan. Tanba ne’e, importante ba grupu industria no kooperativa sira hodi prepara aan didi’ak, liu-liu hasae kualidade serbisu hodi hadia no jere grupu sira ne’ebé maka durante ne’e nia atividade la la’o.
 

Diretór Diresaun Nasionál Industria Transformadora Antónia da Costa hateten, ba futuru, sei dezenvolve no tulun grupu industria no kooperativa sira tuir planu estratejia distritu Oekuse. Tanba ho nune’e maka bele dezenvolve setór sira ne’ebé nesesariu ho efetivu.  MCIA – SEIC liuhusi Diresaun Nasionál Industria Transformadora sei fó asisténsia liuliu kapasitasaun no formasaun ba membru Grupu Industria no Kooperativa hodi sira bele iha koñesimentu no iha kapasidade atu jere sira-nia industria no kooperativa ho di’ak hodi iha nia sustentabilidade. 

Diretór-Jerál Industria no Kooperativa Leovilgildo dos Santos iha okaziaun hanesan akresenta katak atu ekonomia nasaun la’o di’ak presiza dezenvolve setór públika, privada, industria no kooperativa sira tanba liuhosi ne’e maka bele hatama reseita ba kofre Estadu.  Tuir dadus ne’ebé rekolla ona hatudu 107 kooperativa maka eziste iha Timor-Leste, iha sira ne’ebé maka ativu no mós la ativu. Ministériu Komérsiu Industria no Ambiente sei implementa mós Loja ba Povu iha Distritu sira hotu, portantu programa Loja ba Povu implementa ona iha Distritu Baukau  ne’ebé hili Kooperativa Fini Naroman sai nuudar modelu ba programa refere.

Diretór Nasionál Industria no Bens Konsumu Fernando Lobato informa ba komunidade sira katak diresaun ne’e foka maka’as ba dezenvolvimentu industria kiik sira hanesan karpintária, artezenatu, no kooperativa produsaun sira.    
Iha vizita ba Grupu Industria no Kooperativa sira, SEIK ho nia komitiva sira hala’o mós dialogu ho membru no jerente sira kona-ba oinsá bele hetan apoiu husi Governu no komunidade sira informa problema ne’ebé sai sira-nia obstakúlu ba dezenvolvimentu industria no kooperativa iha rai Oekusse. Problema sira ne’e inklui rekursu umanu, finanseiru, no mós fasilidade ne’ebé presiza hodi apoiu atividade industria no kooperativa sira. 
 
SEIC hare hela sasan nebe halo husi Rai mean (Grupo BANANAI BIHALA)
Iha vizita traballu ne’e, SEIK vizita Grupu produsaun TAIS, iha Suku Bobometu iha Oesilu ne’ebé iha membru nain-15, Grupo Hakiak Manu(NEON IDA LARAN IDA – NILI)iha Suku Naimeku ne’ebé iha membru nain-15, no Grupu Sanan Rai (BANANAI BIHALA) iha Suku Naimeku ne’ebé iha membru nain-15.



No comments:

Post a Comment