Wednesday 19 February 2014

SEIK Sensibiliza Membru F-FDTL ba Kriasaun Kooperativa

Baukau– Sekretáriu Estadu Indústria no Kooperativa Filipus  Nino Pereira sente orgulluwainhira desimina informasaun kona-ba kriasaun kooperativa ba membru F-FDTL – komponente terestre premeira batallaun Baukau (14/02).


“Ne’e orgullu boot dala ida tan ba iha MCIA mai hamutuk iha ita boot sira-nia leet, hodi halo sensibilizasaun ba kriasaun kooperativa, liuhosi tanente Alberto, ba to’o ona iha MCIA atu apoiu informasaun ba kriasaun kooperativa. Iha nasaun barak hatudu tiha ona katak Forsa sira mós bele iha asosiasaun. Iha konstitusaun mós fo dalan ba kooperativa nuudar komponente importante ida ba prosesu dezenvolvimentu ekonomiku.” 

Segundu Komandante Komponente Tereste Premeira Batallaun Baukau A. P. Santos  emprisionadu ho sensibilizasaun kriasaun kooperativa kreditu ba membru F-FDTL iha Baukau tanba nune’e bele kontribui di’ak liu ba iha dezenvolvimentu ekonomiku iha Nasaun Timor-Leste. “Sektor privadu sai hanesan parseiru ba prosesu dezenvolvimentu, tanba ne’e ami fo ami nia apoiu tomak ba iha Ekselénsia Sr. Sekretariu Estadu Industria no Kooperativa  atu haree ba kriasaun kooperativa iha komponente tereste.”Segundu Komandante ne’e hatete. 
 
Sekretáriu Estadu mós liutan ne’e hateten, Timor-Leste nia dependénsia ba reseita petrolifeira sein porsentu (100%) maske iha mós rekursu ezistente balun ne’ebé seida’uk esplora no seida’uk utiliza ba dezenvolimentu nasionál. Tanba ne’e, Estadu liuhosi Kintu Governu Konstitusionál ida ne’e hatuur kedas ona estrutura ida inklui ba responde nesesidade nasionál. “Iha MCIA ami ta’u kooperativa nuudar estrátejia hodi dezenvolve ekonomia komunitaria. Esforsu tomak ami halo hodi apoiu no fasilita kriasaun setor produtivu  hodi sira bele dezenvolve an di’ak liu. Iha periodu ukun Governu ne’e tau prioridade a’as ba kooperativa hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku.” Hateten tan. 
 
Tanba ne’e SEIK NINO afirma, ohin loron Timor-Leste mós iha Konfederasaun Kooperativa Nasional, Federasaun Kooperativa no Kooperativa Mikro sira. Se harii tan ida husi mebru F-FDTL  duni sei kontribui ba buat ne’ebe nasaun nesesita. Maske nune’e, ita labele haree de’it ba iha kuantidade maibe mós presiza kualidade. Atu bele iha kualidade jestór kooperativa sira tenke hetan kapasitasaun, treinamentu atu bele hatene no konese jestaun ba kooperativa no atu kooperativa bele la’o di’ak. Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente indentifika ona produtu substituente ba produtu importasaun sira ne’ebé Timor-Leste bele produs rasik ona. Nune’e Governu bele redus ona produtu importasaun atu povu Timor la bele hela ho mentalidade nuudar nasaun konsumidór iha mundu. (***)

No comments:

Post a Comment