Thursday 1 August 2013

SEIC halo Visita ba Koperativa Kreditu Tritungal no Wisuda Guna Raharja

Iha loron tuir fali (29/07) Sekretáriu Estadu ho nia ekipa halo mós estudu komparativu iha kooperativa kreditu tritunggal iha Dalung – Kuta, no iha mós Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja, iha Gunung Agung, Denpasar Bali. Iha aprezentasaun jestór Kooperativa Kreditu Tritungal hateten, kooperativa tritunggal mós enfrenta esperiénsia moruk bainhira harii. Tanba iha momentu ne’ebá, fundadór no jerente kooperativa sira hala’o de’it ho sistema manuál no laiha osan ne’ebé natoon atu fó empresta ba membru sira. Maibé hafoin kooperativa iha osan natoon no hahu jere di’ak, komunidade mós komesa interese atu envolve an nuudar membru ba kooperativa ne’e. 
SEIC foto hamutuk ho koperativa WISUDA GUNA RAHARJA

Atu kooperativa nafatin eziste no hakat ba oin presiza iha jestaun no atendimentu ne’ebé di’ak ba membru sira, hodi komunidade sira bele iha konfiansa ba institutu kooperativa sira. Tanba kooperativa tenke fó espíritu prosperu ba membru sira liu-liu kooperativa tenke iha fundu ne’ebé prontu atu fó empresta ba membru sira. Kooperativa Kreditu Tritunggal iha fundu hamutuk Rp 2.500. 000.000. Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja iha membru hamutuk nain-2.810 no iha fundu agora hamutuk Rp 50,5 miliar.

“Osan ne’e presiza jere di’ak atu membru sira nafatin iha esperansa no konfiansa ba kooperativa nuudar sira mós nain ba kooperativa.” Jestór kooperativa hateten.
Jestór Kooperativa Kreditu Wisuda Guna Raharja Y. Gede Sutmasa iha aprezentasaun hateten, Kooperativa nia manager iha indonezia tenke sertifika nasionalmente tuir kritéria  ne’ebé iha.  Kooperativa ne’e la depende ba Governu iha aspeitu finanseiru, tanba kooperativa nia moris iha membru hotu nia liman. Maske kooperativa premeiru iha de’it osan natoon maibé la’o nafatin ho independente.
“Iha nia istória, ami monu bebeik, ami esforsu nafatin – hamriik hakat nafatin ho kbiit rasik”. Gede hateten. “Ami hala’o serbisu ho kooperativa ho sistema eskluzivu. Ami envolve de’it ema katólika.”
 
SEIC tara Tais ba Maneger koperativa Kreditu TRITUNGGAL
Sekretáriu Estadu Industria no Kooperativa Nino Pereira iha biban ne’e, hateten, ida ne’e hanesan inisiu serbisu hamutuk nian. Ba oin, Timor-Leste presiza hetan transferénsia matenek iha área kooperativa, atu nune’e, kooperativa iha Timor-Leste bele kontinua dezenvolve. Estudu komparativu ne’e buka atu rekolla referénsia sira ba dezenvolvimentu kooperativa kreditu iha Timor-Leste. Iha Timor-Leste kooperativa moris dependente tebtebs, tanba Governu iha atensaun maka’as ba kooperativa. Tanba Governu iha politika atu redus dependénsia ba setór petrolifeiru iha dezenvolvimentu ekonomia nasionál. 

“Setór Kooperativa importante tebes, tanba ami fiar iha tempu ruma mina no gas sei hotu”. SEIK Nino hateten. “hanesan membru Governu ami kontinua preokupa dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste”. Ekipa estudu komparativu konsiste ema hamutuk nain-21 ne’ebé mai husi diresaun nasionál ne’ebé tutela ba iha Sekretária Estadu Industria no Kooperativa. Estudu komparativu la’o di’ak no hetan esperiénsia barak nuudar referénsia ba dezenvolvimentu kooperativa iha Timor-Leste.

No comments:

Post a Comment